THEPAPERPROJECT-vol.2

... Selle asemel, et koolis hetkel olla, kus peaks hetkel olema ühe aine esmene tund, sellel semestril (ehk important ju kohal olla?!)... istun ma voodis ja laen igasuguseid vanu pilte arvutisse, teen pooleli olevaid projekte/koolitöid/jne, vaatan New Girl'i ja mõtlen kuiii mõnus on mitttte midagi teha ja põhimõtteliselt niiisama kodus sossult teki all olla!!!

Natuke laiskust on alati lubatud... Igastahes, siin on mõned pildid eelmise reede paberi ürituses "telgitagustest" ja proovist! (kui ma ilusad kenad pildid kunagi kuskilt interneti avarustest avastan, siis kindlasti suunan siia ka lingi.. )

Awesome dresssses..
My lovely darling getting make-up
My ghost. Muaha, not. My E-bebe!
Crowned by other models as "the onion" .. But actually a flower-bomb with hair... 

Teaser!


Mhmhmh.. Väike teaser, mille tõttu ma vägaväga suur rõõmupall olen... :)

"Dear Liisa,

Welcome to BA (Hons)*******. We're very much looking forward, should you accept our offer, to meeting you in September. You will be joining a unique and exciting course which teaches the intellectual, practical and professional skills you need to succeed in a career in fashion promotion and communication....." 




THEPAPERPROJECT-vol.1

Tihti mult küsitakse, et mida Kunstiakadeemia Moestilistika endast üldse kujutab ??..
Kuna ma olen esimesel kurususel, siis on meil suhteliselt basic kunstikooli materjali omandamine.. ehk joonistame, õpime kunstiajalugu, kostüümiajalugu, kultuuriajalugu, moedisaini põhitõdesid jnejne... Kõikkõik, mis on vajalik ja üleüldse kasulik ühele kultuursele inimesele...  Ühesõnaga - mitte midagi nii öelda imestama panevat...
See tähedab, et kogu selle basic'u õppimise kõrvalt võite te meie meeldivat üllatust ettekujutada, kui meile (moestilistika + moedisaini + erasmuse) üliõpilastele pakuti või siis noh, ühe loengu raames, anti ülesanne luua paberist kollektsioon.
Mida see endast kujutab? Mille jaoks? Miks?
 - Projekt on koostöös Antalis'e paberifirmaga, mis on Euroopa suurim paberivarustaja ning sellel aasta peab oma juubelit ning selle puhul korraldab 600 külalisele "moeshow"... Või siis pigem paberloomingu-show?!.
Igaljuhul rakendati meid tööle ning meie ülesandeks on luua paberist kostüüm, kasutades erinevaid tehnikaid a'la origami ja igasugused algkooli voltimistehnikad ehk kõik crazy'd voltimistehnikad mis üldse olemas on, on rohkem kui teretulnud.. 
...Niisiis võite kujutada ette mu mõnusat õnne-ohet, kui saime teada, et kostüümid tuleb teha ainult paberist , mitte riidest (juhuu, saan oma kunstipõhikooli teadmised käiku lasta).. sest teadupärast pole mina ja õmblusmasin just sina-peal. Aga see selleks. 
Kuna selle projekti hand-in on juba neljapäeval ehk ülehomme, siis ma konkreetselt elan ja tegutsen ja kiirustan ja voldin selle nimel, et see asi valmis saada ja reedel lavale saada. Nii, et kui some point, mu jutt don't make any sense, siis teatke, et põhjuseks on magamata ööd :D...
Aga et mitte bitchima jääda, siiis siin on kerge inspiratsiooni board (ülemine pilt) + sniiik a piiiik mu paberi-maailmasse.

Duu it joorselfff...

Mul on juba ammmuammu see DIY sees keenud ja nüüüd Londonis Selfridgesi vaateaknal neid Louboutin'e nähes kohe kindlalt neisse rohkem veeel kiindusin...
Sõuuuu... Nagu ma juba nö "ostude potituses" mainisin, et ma ostsin endale mustad papud, mille fo shooo plaanin veits üle pimpida, üle needistada ja Christian Louboutin'i sarnaseks muuta.


Igastahes, see diy ei ole mitte midagi uuut, ega ka tüuumafüüsika, aga mõtlesin, et väärt tegemist siiski :).
Vaja ei ole rohkem ega vähem, kui lihtsaid musti (või mis iganes värvi te  tahate) papusid + neete + toorestjõudu (needistajat)


Kuna ma ise alles jõuudsin koju ja veel vaatavad mulle vastu needitud papud, siiiis i'll keep you updated, kuidas mu "Louboutin"'id valmivad :)!



"I like my money right where I can see it..." aka Londoni ostuud!

Bonjouuuur.. Ma ei tea mis minuga viimasel ajal on. Vist laadisin kõik patareid Londonis täis või midagi. Igaljuhul kekslen tänaval täiesti naeratava näoga tööle, noppides nii palju pahaks panevaid pilke kui veel võimalik... Aga teate mis. Mul on t-ä-i-e-s-t-i ü-k-s-k-õ-i-k.
Sest vott, ma olen täiesti õnnelik. Ma ei tea kas see on see nakatav kevad päike, mis mu hommikuti üles äratab (jejeee) ja tekitab igapäev väikest lootust, et saan äkki oma kevade riided välja kaevata (jah, kaevata, nad on täiesti stange alumiste kihtide alla ära kolinud, kuna as you know, talv siin shows no mercy) või hooopis mõnus puuuvilja salat koos kohviga, kes mind oma aromaatsete kutsetega kööki ootavad (mida lauset??).
Niisiiis, mida ma nende kohutavalt labaste metafooridega öelda tahan, et ... Et. Leidke rõõme täiesti lihtsatest asjadest ja pigem selle asemel, et tuhat korda muretseda ja tusane olla - olge rõõmsad. Tean, et esmapilgul tundub jube imelik naeratada või üldse nagu rõõmustada täiesti mitte midagi ütlevate asjade üle, aga proovige see tõesti töötab.
Mina näiteks ei jõua ära oodata, millal saan täna tööle minna ja kärmelt tegutsema hakata.. Jah, kuulsite õigesti, ootan juba millal saaks tööle minna! Sest teate miks, vot kui tööpäev on läbi.. siis vot õhtulõhtul hilja kui ma koju jõuan ootavad mind kaua juba arvutis soojas olnud filmid ja sarjad, mida ma sushi ja muuude nomnom asjade kõrval vaadata plaanin. Vott!
Whuhuhhhh....Täieliku kurjami tunne tekib, aga mõtlesin, et jagatud rõõõm on äkki nakkav rõõm (isegi kui sellel pole mitte mingit otsest põhjust).


Niiii, aga otsestest-reaalsetest-materiaalsetest rõõmudest rääkides... Nagu ma ütlesin, ei olnud ma Londonis teps mitte mina ise? Meaning? Ma ei poodelnud nagu ma ise? EHK - lahkusin 99% kohtadest vähemate soovidega, kui silmadsüdajakäed tahtsid. Aga, kes kannatab see kaua elab (või äkki tuleb see mulle mingil muul moel hästi tagasi? who knows :D). Igaljuhul, oli see tingitud mu pagasi limiteeritud suurusest ja raskusest, mitte sellest et ma olen äkki VÄGA materiaalselt mõtlema hakanud (jah ema, ma tean et sa naerad praegu).


Nii, aga nüüüd mõned Londoni ostud siis lõpuuuuuuuuuks. Ja ma ei hakanud teid vaevama KÕIGEGA mida ma ostsin, et jätsin igasugused nidinadnudinad välja. Kõikkõik on Londoni High-street. Zõuuu endzoii!

Like a boss.. OKok. Not really.

Tsaukitsauki


Aaa, enne kui ma jutustama hakkan, selline küsimus (jälle), et kas ma olen vaikselt piiinama hakanud teid sellise igapäevase postitamisega?? Sesuhtes, et teate ma ise olen igasuguse normaalsusepiiri vist ületanud ja lihtsalt lobiseks kasvõi päevad läbi...  
Höhö..Niisiis, movin' on. 


Kuna ma ise just prantsatasin (jah, te loete õigesti, prantsatasin) diivanile, et välja puhata päevast mille ma bosssina täiesti tühjaks tegin aka eirasin kõiki kohustusi ja kooliasjade tegemise/koolis käimise asemel käisin õhtul emaga tema välja teenitud puhkust ja minu-mitte-nii-välja-teenitud-vaba-päeva tähistamas, siis on nii uskumatu, kui see ka pole on väsimus level too-the-mäx. Niisama voodis varvaste sirutamine ja päev läbi nomnommimine on ka raske u knoo!?
Aga, tagasi tulles mu looderamise juurde... hkhkhmm.. Andis see väike spontaanne väljas käimine mulle võimaluse kanda oma uusi super-erksaid-punaseid pükse (mida ma baii zee weiii, otstsin mööda linna taga varem.. aga ohoho, juhtuste kokku langemise tõttu täitsa töö"vormina" saan nüüd kanda, jejejee ). Though, need ei ole Isabel Marant'i mod-inspired-super-khuulid-püksid, on nad siiiski väga mugavad ja kuna color block/värvid üldse on sellel kevadel väga oodatud teema, siis tundsin ennast nendega nagu kala veeeees.


[I'm wearing_hat-seppälä_jacket-diesel_bag-mulberry_jeans-g-star_heels-bronx]
Ja lõpetuseks minu pildid minu super-healthy diettttttistt =)! 
Nii ja megamõnus lugu ka siia postituse lõppu ;).


PS! Tore uudis teile (ma looooodan!) ja mugav uudis mulle. Ehk siis ma olen veits kuulnud, et miks mul facebookis pildid kinni on jnejne, ja et need kes kunagi ammu blogi jälgisid siis need ähmasel mäletavad pildistamisi, aga samas ei mitte ja need kes uued on nemad ei tea kahjuks mitte midagi...
... Hakkaja nagu ma oma "vabal päeval" olen, tegin suuresuuuure eraldi lookbook lehe oma blogile, mis on peaaegu võrdväärne mu facebooki piltidega (aga kui tahate rohkem pilte näha, siis võite mulle facebooki kirjutada ja siis ma lasen ka sinna piiluda :) )...  
Aga ma siiski üritan neid võrdväärsetena hoida nii, et põhimõtteliselt ei ole selleks eraldi piilumiseks ka mõtet, aga siiski..


PS2! Kuna ma hetkel just laadsin pilte kaamerast arvutisse, siiis võib juhtuda siuke ilus-roosa-lips-peal-super ime, et äkki ma saan homme juba postitada pildid ostudest :). 



Mõnusat nädalavahetus teile cupcakes'id :)!


L!

Küsimus..



... keskmiselt-suurele ringile. Küüüshhhiimus on selline, et kas tahate, et teeksin "a'la Londoni ostud vms"-stiilis postituse? Sest teooorias-(teoorias olen ma alati hea ;)) ma väga meeletus koguses ei pooodelnud, aga niii nibin-nabin-rabasin midagi siiski ! 
Zõuu.. Kui JAH, siiis thizz izz the time to make zome noizzzz.. höhö. 
Ok, tegelt lihtsalt võite mulle vaikselt kommentaarides/kirjas/formspingis märku anda!




xxx


L!




London's Calling! Part 2.

Heiii kullad.
Te ei kujuta ette kui mõnus tunne on jälle blogimisega sina peal olla (okei, ma looodan, et ma midagi ära nüüd ei sõnu), igal juhul hea tunne on, et on olemas paar juttu millest jutustada... 


Niisiiis, kus ma pooleli jäin. Ahhaaaa. Ülikool.
Kuusjuures enne seda konkreetset päeva ei olnud ma ise veel vist endale teadvustanud, kui biiiig deal see on, et ma olen London College of Fashioni intervjuule kutsutud ja mina? olen välja valitud 700-800 kandidaadi seast [ma ausalt ei tee nalja, enne intervjuud rääkis meie loodetavasti tulevane course leader, et applicatione oli kokku oma 700-800] ja koos 150 teise fäshionistaga oleme kokku kutsutud intervjuule (millest oma korda saab lõpuks kursusele vist 20-40 inimest, ma pole selles numbris nii kindel).
Igaljuhul, enne seda konkreetset päeva olin ma suhteliselt selline easy-breezy mood'is ja ei pabistanud üldse.
Intervjuu oli mul 01:30PM ja nagu tavaliselt, kui midagi suuurtsuuurt kaalul on , siis mul on kombeks, mingi paar tundi varem kohale jõuda kuskile "lähi piirkonda", et nö teritooorium endale selgeks. Jõudisn juba vist 12:00 Marble Arch'i, et enne seda maailma-tähtsat intervjuud kohvitada.
Igaljuhul. Intervjuu toimus LCF'i Lime Grove'i majas (kus hakkavad ka loengud toimuma), mis asub näiteks väga lähedal Westfieldi shopping centerile. Niisiis, kuna ma alguses tube'st maha tulles, polnud veel 100% kindel kus ma täpselt minema pean ja põhimõtteliselt liikusin tunde järgi (mis juhuslikult oli täitsa õige tunne :D) LCF poole. Mu portfolio suurus reetis vist mu üliõpilas-staatuse,igastahes sain ma "poole-tee-peal" tuttavaks Cathrene'ga, kes ka oli samale kursusele kandideerinud. Ja nii vauviiiivau kokkusattumis, olime tegelikult kandideerinud nii 5/3'le samale kursusele :).
No igastahes, jõudsime me üksteise orienteeriumis-oskuse-toel kohale ja maabusime sõna-otseses-mõttes täieliku fäshionistade-pessa. For riiiil, kõigil olid Celine'i kotid ja for-riiiil kõik olid Vogue'st või Elle'st välja astunud. 
Nii ja nagu ka LCF kiri lubas, et "be prepared to stay until 3pm...", siis enne kui kedagi meist üldse jutule võeti siis ootasime me kella kolmeni, kuni kursuse liider meid kokku kogus ja rääkis meile meid ees ootavast kursusest. Ning ma juba võin öelda, et ma vist ei ole midagi elus niiinii palju tahtnud ja unistanud, sest juba meie kursuse leader oli lihtsalt fantastilselt rõõmsa ning oehh kui head-energiat-pakatav inimene, et kibestunud-põhjamaalasena pidasin seda alguses täielikuks utoopiliseks unenäoks.

Seejärel hakati meid ükshaaval sisse kutsuma. Põhimõttelselt, nagu meile kohe öeldi, et nad ei hakka meie aega raiskama mingite trikk-küsimustega, sest juba teadupärast oleme me närvis ja palju oodanud ja väsinud ja nii ka nemad, et sellel lihtsalt pole mõtet. 
Intervjuu oli super lühike. Ei, see ei ole nii, et a'la sulle tundub, et head asjad kestavad vähe. EI. Ma vaatasin kella ja ma olin sees vist 5-10 minutit. Mind intervjueerisid 2 meest. Üks oli course leader ja teine oli õppejõud. Küsimused olid sellised tüüpilsed, ehk neid võis oodata. "Kes on mu lemmik disainer?" "Miks ma tahan sellel kursusel olla jnejne..."
Aa, kui nüüd pärast intervjuud ausalt öelda, siis tegelikult olles seal ruumis isenesest ei olnud üldse niiiii hirm sees, kui oodates - missest et kogu maailma-suur-unistus kaalul oli :D.
Igaljuhul olen ma super-excited ja kannatamatu (nagu ma olen), olen ma vist igapäev juba refreshinud oma postkasti, et äkkki tuleb mu vastus maaagilisel kombel? varem (hkhkhmm.. vastus peaks tulema nii1,5-2,5 nädala pärast..).. häähöö. Siiski, ei jõua ma isegi ära oodata seda vastust.

höhö.. Aga pärast vestlus ... Kuna ma juba piirkonnas olin, astusin ma läbi ka Westfieldist, mis nagu ma mäletasin, on ikka super-suur ja kuna ma olin juba maailma väss sellest kõigest siis ma otsustasin lihtsalt kohvikutes internetimõnusid nautida ja reaalsemaailmaga suhelda.

Aaggggaaa.. Nüüüd siis pildid LCF ja kogu puhkuse viimaste päevade pildid.


xoxo


L.


LCF
Whuhhuuu..
Pärast intervjuuud.
Muahaha.. Mu super-kaval-once-again-outfit'i-pilt.
[I'm wearing - Diesel jacket / H&M bag / Hilfiger jeans / Seppälä hat ]
Foood-shopping. Jepp, kuna ma tegelikult olen päris pikalt lubanud, et jah nüüüüd ma alustan super-tervisliku söömisega AGAIN, siiiis.. Nääh. See puhkus ei olnud alguseks sobiv :D. Aga nüüd ausalt, ausalt ma luban :D!
Springggg
Jep. There goes my diet...
Tube art...
Kolasime ringi Aldgate Eastis, mis on rohkem selline moslemite piirkond ja esmapilgul võib paista nii suhteliselt eba-atraktiivne koht vms?, siis tegelikult ei ole siiski üldse. Ma juba vist esimesest korras kui ma Londonis käisin eksisin ära sinna ning oma täielikuks avastuseks leidsime sealt maailma ilusaima sallidepoe (mida tegelikult on terve Aldgate East'i nö põhitänav? täis). Kuigi ma seekord ei suutnud seda õiget poodi üles leida, kust ma esimene kord vist lahkusin 5-9 salliga, ei pettunud ma siiski oma ühes sallis :)...
Sjuuper-bäääd piktzöörzz. Sjuuppppeer-väsinud nägukehatuju. Ma tean. :)
(I'm wearing - Diesel jacket / Rayban glasses / Hilfiger jeans, Primark sneakers / Mulberry bag)
Ilusilus puuvilja market.
And... Back homeee... Mille ma suutsin veel dramaatilseks muuta. Ehk oleks äärepealt bussist maha jäänud - mis lennujaama viis + jäin haigeks lennujaamas (põhimõtteliselt ei saanud enam lõpus aru, et kas värisen mina või väriseb lennujaam?) + 48 tundi üleval olekut + beatbox & dance competition lennujaamas = DON'T ask :D.