Ma tean et jube lihtne on siia laadida mingid instagrammi pildid üles, millel ülikhuul filter peal ja siis rääkida, kui lahe nädalavahetus mul oli. Aga pean tõdema, et ma ei saa üle ja ümber faktist, et mul oli ilmatuma tore nädalavahetus.
Ei see ei olnud moeblogijale sobilik (ja etteaimatav) shopping-spree mööda linna, vaid poodidest täiesti kaugel kohe niinii kaugel... Viinistul. Ei ma ruttan ette, nädalavahetusele sai sobilik feeling sisse-tantsitud-ja-jutustatud juba reedel, kui tööl viimaseid minuteid veetes tuli idee, et "eieieieiei, me ei saa ju lihtsalt reedele nii punkti panna ja argimured tuleb kõik koos kuskile tunne-oma-kodumaad-tripile saata ja lihtsalt üks tüdrukute õhtu korraldada".
Niisiis, mis juhtub kui spontaanselt kokku pandud õhtul linnavaatega korterist ilmatuma ilus päikseloojang paistab ja keegi ei suuda uskuda, kui tore võib olla ja ikka ei taha õhtut lõpetada?
