Minu oma oli just selline mõnus gettaway pere ja sõprade keskel nagu ma juba pikalt unistanud olen. Ma olengi viimasel ajal avastanud, et need suured massihängid mind enam absoluutselt ei tõmba, vaid pigem veedaks aega omadega.
Igaljuhul nüüd olen tagasi ja kohe täna ei tahagi rääkida enam riietest ja asjadest, vaid pigem süstin teile mõnusaid suvepilte maasikatest, päiksevõtust ja lebochillist, mis on vist minu teada tuntud viis kirjutamisest kõrvale hiilida. Tegelt ei, tagasi linnas olemine nõuab aega aklimatiseerumiseks aka kohandumiseks kohustustega ja energiapatareide täis laadimist magamise näol, et uuele töönädalale täiega vastu minna, seega kõik on (nagu alati) välja vabandatav.
Aga ma luban, et homme on jälle täiega fääsjoon fäääsjooon ja riided ja asjad ja jutud ja õige blogijutt hakkab jälle pihta.
Guuuud znait!
.jpg)
1-2. sushi timez
