MA EI SUUTNUD ENAM,
ja nüüd söön oma sõnu... Talvel? või ma ei teagi täpselt, millal ma need kuldsed sõnad ütlesin, et "MINA, EI VÄRVI ENAM KUNAGI BLONDIKS", pidin ma eile väga magusalt ära sööma..
Kuna jah eile täpselt hommikul kell 10 tatsasin ma rõõmsalt pilt näpus ja soov peas, et tahan valgeid/plaatina-blonde juukseid.
Mul oli see idee pikalt juba peas ringi ujunud, kuna ma väga haibin seda look, kui on mega konkreetne soeng - aka joonlauaga sirged juuksed ja ÜHEvärvilised.
Whuhh, igaljuhul haters gonna hate ja imelike "has she gone mad?" pilke kogun ka, aga me happy & that's what matters - kuigi peab ütlema, et kui mina juuksuris suurelt oma õnneliku naeru - et "ohh värv jäigi peale" õhku paiskasin, siis naine, kes oma korda ootas oli väga üllatunud/ehmatunud/shokeeritud?, kui rätiku alt täiesti valge pea tumedate kulmudega koos äkki nähtavale ilmus, pani isegi minu korraks kõhklema - et ehk läksin oma kreiside soovidega liiale...
Aaaga EI, ma ise olen väga-väga rahul sellega ja järgmine kord lähen ehk veeeel heledamaks :)!
