Juba (ütlen jah, juba kuna see tuli liiga ruttu) eile pakkisin oma asjad ja tulin tagasi Londonimaale.
Endal veel siiski tunne, et ei jõudnud suve jooksul midagi ära teha, samas jällegist ei ole sõnu kirjeldamaks, kuikui tore oli see suvi. Igavene dilemma.
Mis aga mu jaoks vist üks lemmikumaid asju suvel oli, oli/on mu maakodu. Suve alguses juba rääkisin teile, kui khuul see on, et mu ema ehitab maja ja kuhu ma bossilt endale valge toa lasin teha.
Well, oh well, just enne mu ära tulekut sai see kõik enam vähem nii valmis, et mina sain seal juba sees magada/elada ja enne äratulekut oma viimast nädalat seal nautida.
Loomulikult on seal veel nipetnäpet asju vaja teha a'la stanget pole veel laest rippumas ja muid sisustuselemente ja toale omaseid asju (khkhmm, põrandaliistud), siis tundus see juba niinii kodune hubane, et tekitas eneseski (ehk põlises linnaelanikus) tunde, et jätaks kõik kus see ja teine ja koliks maale elama.
Igatahes, siin it iz, my home, my love.
