Hommikul vara bussiga kohale sõites on tunne reaalselt nagu läheks lasteaeda mängima (kuigi, pole ju ma eales lasteaias käinud, vaid hoidjatega mänginud… but you get the point), ainult et kriitide asemel on mulle usaldatud riided ja salajased tähtsad nimed ja aadressid, kellega pean suhtlema ja-nii-edasi…
Ei hakka nüüd ütlema, et tegemist on juba esimesest silmapilgust armastusega/dream-intrenshipiga, aga mul on selline kahtlane surin sees, et me mõlemad tunneme sama and this is getting serious.
Vähemalt, hommikune take away cafe americano + kiirelt kodust kaasa haaratud prantsusekeele õpik, ja smoothid viisid kõrvus annavad küll aimu, et on hea päev.
Aa ja mitte, et öelda et see prantsuse keele õpik tänases päevas pisut irooniline oli, siis minuga koos on praktikal kaks prantsuse tüdrukut, how amazing is that?!
Lükkan oma maailma väsinud kere lõpuks pikali ja see ya tomorrow loves!
Heatuju laul + Mah day
poor interns lunch - coffeeeeeeee!
Kommentaare ei ole
Postita kommentaar