Peaaegu välja maganud ennast sellest eelmise nädala hand-in'ide madnessist, mis kujutas endas tervet nädalat, igat päeva kahe tunnise une pealt fuktsioneerimist. Kindlasti, paljud köhivad selle peale, et see pole midagi, aga kogu see stress ja surve mis täispaketina kõik sellega koos käis tegi asju veel sadu korda hullemaks. Ja kõik tundus lõpuks juba võimatu kadalipuna.
Pärast reedel Tallinnasse jõudmist, kohe maale maakoju minemist, võin öelda, et pole pikalt sellist rahu tundnud. Kogu pingutamine oli seda kõike väärt, et nüüd nautida seda kahe nädalast puhkust siin.
Kuigi jube palju on veel teha, vaja lõpetada teise aasta suur projekt (urban meesteajakiri), lubasin ma endale siiski esimese nädalavahetusel täieliku ajupuhkuse esseedest ja kõigest, mis nõuab liiiiigset pingutust. Vahetasin oma usual kuvari-taga-töötamise hoopis välja ühe väga maheda shoodi ja süüdimatu poodlemise vastu. Pole midagi, mida poodlemine ei parandaks. Amen.
Igaljuhul, teid kõigega kurssi viidud… Peale selle, et koju jõudmine, Eestis olek on juba iseenesest piiisavalt ja rohkem kui tahta oskaks, siis koju jõudes ootas mind siin ees see khuul watsonxwatson must seelik, mida ma olen vist tahtnud, hmmm… väga kaua.
DIY DIOR'i kõrvarõngas! Täiesti armastan pärlitest-lady-like ehteid hetkel. Homses postituses on õpetus!
Kommentaare ei ole
Postita kommentaar