Otsustasin lõpetada oma internshipi oodatust väääga palju varem, kohati raske südamega, samas väga suure kergendusega, sest otsustasin siiski need kaks ja pool kuud suve veeta Eestis.
Ja mitte isegi Tallinnas ringi hullates, vaid oma maailmalemmikumasidüllis - Viinistul.
Miks ta just nii raske oli? Sest kõik, kaasaarvatud mina, olid arvestanud sellega, et terve suve töötan siin ja nö isegi, et sean ennast siia paremini siisse. Aga kuna eelmine reede käis mul klõps peas ära, et ei, selle väga crazy aasta jooksul kus kõik on teinud 180 kraadise pöörde ja kõik unistused on igatepidi segamini läinud, siis kasvõi ilma paari nädalase puhkuseta ma oma Final year projectit küll kokku ei suuda kirjutada.
Niisiis, juba umbes paari tunnipärast võtan ma ilmatumalt paiste pakitud kohvrid ja tõttan lennujaama poole, et tagasi koju tulla, suveks.
Absoluutne kergenudus on südames, sest siin suures linnas elades alles mõistad, kui hea on näiteks Eesti kurk? Eesti suvi?(naliiiiiii, siin on 24kraadi, umbne ja päike paistab.. can't get anymore summer than that...), vaikus?! - kuigi toitun selle linna energiast ja kiirest rütmist, sulan ka mina mõttest maal, väikses külas, puhkamisest.
Aga see muidugi ei tähenda, et ma haihtuks idülli, ei pigem leiaks taas selle rütmi ja paneks paika oma plaani :)
Nii, et see ya in a bit! from my favorite place in the whole wide world! Love you loads, L
xx
