Mul on kindla peale kaks asja, millest mul kunagi ei saa küllalt - käekotid ja tattood. Okei,okei,okei luiskan… tattoodest saab siis küllalt, kui mu käe peale hakkab sleeve moodustuma (sest ma tunnen, et see pole päris minu jaoks), aga sellised väiksed üllatajad üle kere on minu meelest ülevõlli lahedad.
Eelmine nädalavahetus (või oli see juba üleeelmine?), kui ma oma sõbrannal Helinal külas käisin kaugelkaugel Saaremaal, jätkus jutt tattoodest ja kergelt sõltuvuses nagu ma olen - hakkasid kõiksugused maaglised reaktsioonid peas kokku looma uusi ideid kuhu, mida ja milleks?
Üks maailma raskemaid otsuseid loomulikult, sest põhimõtteliselt jääb see su kerele eluks ajaks, kui sa just sinna LA tattoo kuttide salongi ei lähe ja näiteks ei lase oma eksi nime kaelkirjaku või mistahes asjaga üle joonstada eks…. aga enda põhjal öeldes, ma usun, et kui ma nüüd ei ole kahetsend ühtegi tattood, mis ma seni teinud olen (veel vähem märkan neid igapäevaselt), siis miks peaks see kahetsemine üldse kunagi peale tulema… ja kui ma ka satun veits viisakamasse seltskonda, kus väga joonistusi kehal ei soosita, siis olen kuidagi pidi kaval olnud et lihtsalt käed kõrval istudes pole mul nendest 5st ühtegi näha (ja kõik onju kätel?!), nii et probleemi pole kuskil maal.
Kogu selle tattoo-jutuga tahtsin jõuda omadega sinna maani, et kuna see kõik informatsioon ja mõtted on mul peas pea nädal ringi jooksnud ja minu viisik ei saa jääda ilma kuuendata, siiis agaralt olen ka inspi otsinud ja no-life’ nud, seega check ‘em out, kellel sarnased mõtted peas!
BTW, lähen homme NO’sse ‘’Kõnts’’ vaatama, keegi teist juba arvab midagi sellest?
all images from tattoologist
Kommentaare ei ole
Postita kommentaar